Historjjálaš bálkáerohusat Skandinávias
Riikkaidgaskasaš bargoorganisašuvnna dásseárvosaš divada guoskevaš oktasašsoahpamuša nationála ollašuhttin jagis 1951 dagahii fuopmášahtti politihkalaš sierramielalašvuođaid Norggas, Ruoŧas ja Dánmárkkus, main oassi leat ain áigeguovdilat.
Čoahkkáigeassu: Skandinávias (Dánmárkkus, Norggas ja Ruoŧas) bargomárkansearvvit (fágasearvvit ja bargoaddisearvvit) gieđahallet bálkká ja bargodili soahpamušaid bargoeaktosoahpamušráđđádallamiin. Ráđđehusat doaladuvvet dávjá eahpeaktiivvalaččat bargomárkaniid guoski gažaldagaide. Dákkár doaibmavuogis leat ruossalasvuođat riikkaidgaskasaš lágaiguin ja globála norpmaiguin, main dávjá vuordit nationála láhkaásaheami. Ságastallan dáin sierra oainnuin albmanii Skandinávia riikkain historjjálaš dásseárvosaš divada guoski soahpamuša maŋŋá jagis 1951. Váttisvuođat eai leat jávkan ja dat leatge ain áigeguovdilat ságastettiin dásseárvosaš bálkádási birra.
Sierra bálkádásit dievdduide ja nissoniidda 1950-logus
1950-logus Skandinávia priváhtta suorggis nissoniin ja dievdduin ledje sierra bálkádásit. Dán ákkastalle earret eará čuovvovaš sivaiguin: dievddut ledje fuolaheaddjit; nissoniid jurddašedje buvttihit unnit go dievddut; ja lei vuorddehahtti, ahte nissonat heite bargguin go náitaledje, dahje válde friddjalobi go galge bearráigeahččat buohcan mánáid. Almmolaš suorggis sierra bálkádásit eai lean leamaš lobálaččat 1930-logu maŋŋá, muhto gánneha muitit, ahte dasgo buresbirgenstáhta lei easkka liđiidan, lei almmolaš suorgi olu dáláža unnit.
Visot ii goittotge mannan almmolaš suorggisge nu bures. Vaikko formálalaččat almmolaš suorgi lei dohkkehan dásseárvosaš bálkádási prinsihpaid seammalágan bargguide, nissoniid dávjá sajáiduhtte doaimmaide, main lei vuollegit bálká ja heajos ovdánanvejolašvuođat. Dasa lassin dikšunsuorggis (earret eará buohccedikšut ja mánáidgárdeoahpaheaddjit), gos barge eanaš nissonat, lei dávjá vuollegaččat bálkádássi go seamma skuvlendási virggiin. (Maŋit váttisvuohta gohčoduvvo sohkabeallevealaheapmin, mii lea ceavzilis čuolbma ain otnážis.) Máŋggat nissonat barge maid oasseáigásaččat dahje áigodagaid mielde.
1951: Riikkaidgaskasaš deatta dásseárvosaš bálkádási bealis
6. geassemánu 1951 riikkaidgaskasaš bargoorganisašuvdna (mii lei vuođđuduvvon jagis 1919) dohkkehii dásseárvosaš bálkádási oktasašsoahpamuša (nummir 100), mas čuoččuhedje, ahte:
“Doaba dievdo- ja nissonbargiid dásseárvosaš divat ovttaárvosaš bargguin čujuha divadii, mii lea ásahuvvon sohkabeallái vuođđudeaddji olggušteami haga".
Oktasašsoahpamuš ii goittotge čielgasit meroštallan dan, maid dásseárvosaš bálkádássi ovttaárvosaš barggus lágalaččat mearkkaša. Dasa lassin stáhtat eai lean geatnegahtton ásahit lágaid ratifiseret oktasašsoahpamuša. Dat sáhtte guođđit ratifiserema bargomárkanservviide, namalassii fágaservviide (dábálaččat LO:ide, nappo guđet Skandinávalaš riikka nationála fágaservviid guovddášlihtuide) ja bargoaddiservviide (dábálaččat nationála bargoaddilihtuide).
Skandinávalaš bargoeaktosoahpamušat ájihahttet dásseárvosaš bálkádási ollašuvvama
Norgga, Ruoŧa ja Dánmárkku parlameanttat ságastalle dan birra, ahte galggašiigo oktasašsoahpamuša ratifiseret ja ahte movt dásseárvosaš bálkádási galggašii ollašuhttit. Oktasašsoahpamuš gáibidii lága dásseárvosaš bálkádásis. Guovddáš váttisvuohta oktasašsoahpamuša ásaheamis lei goittotge dat, ahte priváhta suorggi bálkkáid meroštalle buot golmma riikkas bargoeaktosoahpamušvuogádaga bokte. Dát vuogádat hábmejuvvui dalle – nugo dálá áiggisge – nu, ahte bargiid- ja bardoaddiidservviin lei ovddasvástádus bálkkáin ja bargodiliin, ja parlameanttat bahkkededje áššiide dušše, juos dasa lei ávccát dárbu. Skandinávia riikkain lea maid sierranas ja sorjjasmeahttun ásahusaid vuogádat bargoeaktosoahpamušaide guoski nákkuid gieđahallamii ja čoavdimii. Dásseárvosaš bálkádási láhkaaddin livččii heajudan bargomárkaniid iešstivrejumi.
Deatta oktasašsoahpamuša ollašuhttimii lassánii jagis 1957, go Eurohpá ekonomiijasearvvuš (EEC, jagis 1992 ovddosguvlui EU/Eurohpa Uniovdna) mearridii, ahte riika galggai guorrat dásseárvosaš bálkádási prinsihpaid juos dat háliidii leat lihttostáhta lahttu. Dát geahččanguovlu šattai earenomáš dehálaš Dánmárkui, mii áŋgirušai laktásit Eurohpái ja mii leige vuosttaš Davviriika láktasit jagis 1973.
Movt bargomárkansearvvit doaladuvve ratifiseremii 1950-logus?
Soaitá ii leat vuordemeahttun, ahte bargoaddisearvvit buot golmma Skandinávia riikkas álggus vuostálaste dásseárvosaš divada guoski oktasašsoahpamuša. Dása sivvan lei dat, ahte juos nissonat livčče ánssášan seamma olu go dievddut, bargoaddiid golut livčče lassánan. Nissonat nappo rievtti mielde fálle hálbbes bargofámu. Norggas ja Dánmárkkus nationála fágaservviid guovddášlihtut (‘LO’, Landsorganisasjonen i Norge ja Landsorganisationen i Danmark) ledje dorjon oktasašsoahpamuša álggu rájes. Historihkkár Inger Bjørnhaug goittotge fuomášuhttá, ahte oppalaččat Norga ii jur bargan nu olu juksat ekonomalaš dásseárvvu (lassedieđut lasselohkamušain), ja Dánmárkkus doarjja lei eanaš dušše symbolalaš. Ruoŧas goabbáge áššebealli – Landsorganisationen i Sverige iige Ruoŧa bargoaddiidsearvi (‘SAF’, Svenska Arbetsgivareförening) – ii dorjon nationála ratifiserema olles 1950-logus. Ruoŧa parlameantta maid biehttalii doarjumis ratifiserema. Dát soittii vuođđuduvvat dasa, ahte Ruoŧas ledje eanet nissonat barggus go guovtti eará Skandinávia riikkas.
Nissoniid jietna: Movt nissoniid gulle?
Nissoniid gulle fágaservviid ja maŋŋá nationálalaš guovddášlihtuid bokte. Teoriijas sin gulle maid bargoaddiservviid bokte. Goittotge, buot golmmalahkat bálkáráđđádallanásahusain ledje unnán nissonovddasteaddjit. Nissonat ledje unnán dieđusge maid parlameanttain. 1900-logu beallemuttus dušše moattit dánmárkulaš, norgalaš ja ruoŧŧelaš nissonat ledje politihka, fitnodatdoaimma ja organisašuvnnaid, dego LO, njunušsajiin. Danin nissonat vuođđudedje ja čoahkkanedje sierra nissonservviin. Muhtimiin ledje čanastagat sulastahtti LO:ide ja ledje 1940-logu rájes mobiliseren ja ságastallan sohkabeallái guoski váttisvuođaid earret eará norgalaš LOs Kvinnenemnd:s ja ruoŧŧelaš LOs Kvinnoråd:s. Goabbáge organisašuvdna čuoččuhii maŋŋelis, ahte rahčan sohkabeliid gaskasaš dásseárvosaš bálkká bealis lei daid oaiveprioritehta, vaikke dain leige unnán váldi LO hierarkiijas. Muhtin organisašuvnnat ledje maid oalát sorjjasmeahttumat árbevirolaš bargolihkadusas. Dáin ovdamearkan Dánmárkku nissonsearvi (Dansk Kvindesamfund), mii lea historjjálaččat leamaš dehálaš dásseárvosaš bálkádási bealušteaddji Dánmárkkus.
Bálggis ratifiseremii
Oktasašsoahpamuša sisdoalu eahpedárkilvuohta dagahii, ahte oaivilat dan ratifiserenvuogis molsašudde. Norga ja Dánmárku ledje – goit álggus – dan oaivilis, ahte parlameanta ii dárbbašan ásahit aitosaš lága. Ruoŧas fas jurddašedje, ahte láhka livččii vealtameahttun. Norga de lei iešalddis vuosttaš Skandinávia riika, mii ratifiserii ILO dásseárvosaš divada guoski oktasašsoahpamuša jagis 1959 (Islándda maŋŋá, mii ratifiserii soahpamuša jagis 1958), man Dánmárku barggai jagis 1960. Álggus Ruoŧŧa ii háliidan bahkkedit davviriikalaš bálkáráđđádallanmállii, muhto eará Davviriikkaid ásahettiin lágaid deatta lassánii. Loahpaloahpas Ruoŧa bargomárkansearvvit ieš mihte sihkkut sohkabeliid gaskasaš bálkáerohusa jagis 1960, dasgo dat einnostedje ráđđehusa barggastuvvat áššiin – man dat dagaige, go mearridii ratifiseret oktasašsoahpamuša jagis 1962.
Sohkabeallái vuođđudeaddji bálkávuogádaga ii goittotge sáhttán sihkkut fáhkka, nuba Norggas ja Ruoŧas mearridedje geavahit vihtta jagi dásseárvosaš bálkádási ásaheapmái. Dat álggahii intensiiva ságastallama, mii ain otne joatkašuvvá: movt sáhttá objektiivvalaččat mihtidit bargguid seammaárvosašvuođa? Dán artihkkala várás lea doarvái lohkat, ahte álggus buot golbma Skandinávia riika válde sierra lahkonanvuogi. Norggas ja Dánmárkkus geahččaladde neutrála bargoárvvoštallamiid, main bargguid veardádalle daid árvvu vuođul, molsašuddi bohtosiin. Ruoŧŧelaš nissoniid dáhttumušain fuolakeahttá Ruoŧŧa heaittihii sohkabeallái vuođđudeaddji bálkávuogádaga ođđa bargoárvvoštallamiid haga. Buot dáid geahččalemiid áigge máŋggat nissonat balle, ahte barggut main lei nissoneanetlohku, sajáiduvaše ain árvvuset bealis vuollelebbui – ja danin dain ánssášivččii vuolit bálkká – go dievdduid barggut. Nuba, váikko oktasašsoahpamuša ollašuhttima galgá máidnut, lea historihkkár Yvonne Hirdman čuoččuhan ovdamearkka dihte, ahte ruoŧŧelaš vuogádat ii geasuhan nissoniid bearehaga.
Norgga LO Kvinnenemnd lei lihkolaš riikkabeivviid mearrádusas ratifiseret ILO dásseárvosaš bálkádási soahpamuša. Das fuolakeahttá Kvinnenemnd almmustahtii jagis 1959 miellahttu ja servodatekonoma Bergliot Lie dieđihangihppaga, mas almmuhedje, ahte ratifiseren ii čoavdán dásseárvosaš bálkká ihcalassii. Jagis 1961 Kvinnenemnd evttohii, ahte LO ja Norgga bargoaddiidsearvi (‘NAF’ Norsk arbeidsgiverforening ) galggašedje bargoárvvoštallamiid lassin geavahit lassemetodaid dásseárvosaš bálkádási ásaheapmái. Ná sii háliidedje sihkkarastit, ahte nissoneanetlogu bargguid árvvoštalle sullasaččat, go dievdduid hálddašan industriijabargguid.
Sohkabeliid gaskasaš bissovaš bálkáerohus
ILO oktasašsoahpamuša ratifiseren Skandinávias lei stuorra lávki dásseárvosaš bálkádási guvlui, dasgo dan mielde heaittihedje bargi sohkabeallái vuođđudeaddji bálkávuogádaga. Mearkkašahtti lea, ahte ratifiseren álggahii bistevaš ságastallama, ja ahte diđolašvuohta bálkkáid vuoiggalašvuođas ja vealaheamis lassánii. Goittotge jagis 1967, go bargi sohkabeallái vuođđudeaddji bálkkáid viimmat heaittihedje sihke Norggas ahte Ruoŧas - ja Dánmárkkus jagis 1973, čielggai, ahte dásseárvosaš bálkái lei vel guhkes mátki. Nissoniid barggu, ja nissonvuođain assosierejuvvon barggu bistevaččat hejošedje. Vaikko buot golbma riikka geahččaledje vuostálastit láhkaásaheami árvvusatnit davviriikalaš bargomálle, dat goit gárte dohkkehit nationála lágaid geahččalit gieđahallat dáid váttisvuođaid (ovdamearkka dihte, Dánmárku dohkkehii easkka vuođđuduvvon EU-direktiivva jagis 1976 ja Norga dohkkehii nationála dásseárvolága jagis 1979. Ruoŧŧa čuovvolii jagis 1980).
Skandinávia riikkat iešalddis ain dáistalit sohkabeliid gaskasaš bálkáerohusain, mii Eurostat statistihkaid mielde molsašuddá Ruoŧa 11,2 proseanttas Dánmárkku 13,9 prosentii. EU gaskaárvu lea 13 proseantta. Sihke EU:s ahte Davviriikkain sohkabeliid gaskasaš bálkáerohus lea bisson viehka stáđisin maŋimuš logijagiid – konkrehta ovdáneapmi lea nappo leamaš dušše unnán. Stuorra oassi Skandinávia bálkáerohusain lea boađus sohkabeliid mielde juohkásan bargomárkaniin. Bálkáerohusat gávdnojit goittotge juobe standardiserejuvvon bálkástatistihkain, main bálkái váikkuheaddji dahkkit, dego fidnu, doaibmasuorgi, skuvlejupmi ja ahki, leat muddejuvvon. Maŋimuš áiggiid earenomážit almmolaš suorggi árbevirolaččat nissoneanetlogu fidnut leat gáibidišgoahtán dásseárvosaš bálkká dainna ákkain, ahte sin bálkádássi lea menddo vuollegaš sin ovddasvástádusaid ja skuvlendási ektui. Nuba, váikko otnážis mii sáhttit jurddašit 1950- ja 1960-loguid heivehuvvon bálkkáid hirbmat boaresáigásažžan, leat nissonservviid váttisvuođat, maiguin bargomárkansearvvit ja ráđđehusat doložis barge, ja dásseárvosaš bálkádássi ain áigeguovdilat otnážis.
Otná beaivvi čalmmustahttin sáhttá gáibidit mannanáigái guovllasteami.
Dát artihkal lea almmuhuvvon vástidit lohkkiid beroštupmái dásseárvosaš bálkádási birra.
Lasselohkamuš:
- Cathrine Holst, Hege Skjeie, ja Mari Teigen, Europeisering av nordisk likestillingspolitikk [Davviriikkaid dásseárvopolitihka mudden eurohpalaš standárddaid mielde] (Oslo: Gyldendal Akademisk, 2019).
- Inger Bjørnhaug, 'Likelønn mellom marked, klasse og kjønn – LO, kvinnene og likelønna 1935–1970' [Dásseárvosaš bálkádássi čađa bargomárkaniid, klássa ja sohkabeali 1935-1970:s], Tidsskrift for kjønnsforskning 34, 2 (2010), pp. 109–127.
- Lena Svenaeus, Konsten att upprätthålla löneskillnader mellan kvinnor och män En rättssociologisk studie av regler i lag och avtal om lika lön [Nissoniid ja dievdduid gaskasaš bálkkáid eahpedásseárvvu doalaheami dáidu: riektesosiologalaš dutkamuš riektenjuolggadusain ja dásseárvosaš bálkádási guoskevaš soahpamušain] (Lund: Lund University, 2017).
- Victoria Ciobanu Austveg, Verdensmestre på likestilling uten likelønn - En sammenligning av norsk og svensk likelønnspolitikk og -debatt fra 1950 frem til 2002 [Dásseárvosaš bálkádási máilmmimeaštárat – Norgga ja Ruoŧa dásseárvosaš bálkádási politihka veardádallan gaskkal 1950 ja 2002] (Oslo: Master thesis at University of Oslo, 2023).
Liŋkkat:
- Dansk Kvindesamfund [Dánmárkku nissonsearvi]
- Institute for Social Research [Servodatdiehtaga instituhta]
- International Council of Women (ICW) [Riikkaidgaskasaš nissonsearvi]
- Norsk Kvinnesaksforening [Norgga nissonvuoigatvuođaid searvi]
- UN Women (riikkaidgaskasaš dássearvosearvi)